Brisbane & Maria

Hello-hello!

Minu reisis on kätte jõudnud uus peatükk: "Mariaga Brisbane'is" ja tegin seetõttu ka uue blogi. Eelmisest postitusest eelmises blogis ( www.mikajajoosep.blogspot.com , keda huvitab) on möödas palju aega ja palju seiklusi, ei oskagi kohe kuskilt oma juttu alustada.

PS, kes ei tea, siis Maria oli mu klassiõde Treffneris, tuli Austraaliasse septembri lõpus, elas kaks kuud Tasmaanias ja reisis läbi Melbourne'i ja Sydney siia Brisbane'i. Just so you know.

Igatahes, esiteks ei tööta ma enam farmis, farmitööga lõpetasime täpselt jõululaupäeval. Olime Joosepiga pea terve viimane kuu farmis kahekesi, sest tööle oli vaja ainult kahte inimest. Pidime enne lahkumist rullima ära kogu teibi (niisutussüsteemi voolikud), aga kahjuks jäi siiski väike osa sellest tegemata, kuna wet seasonil, üllatus-üllatus, sajab palju vihma. Mõni öö müristas ja sadas nii kõvasti, et järgmisel päeval olid põllud üle ujutatud ja ei saanud tööd teha, kuna oleksime traktoritega muda sisse kinni jäänud. Sellest olenemata tegime tööd nii palju kui saime ja mina suutsin ka ühe korra sõita üle veepumba, mille ära lõhkusin, ja kaks korda traktori (natuke) ära lõhkuda (selle saime õnneks ise parandatud, aga veepump jäi nii nagu jäi). Anyways, jõulud veetsime farmis, tegime palju hääd süüa ja vaatasime pool "home alone" filmi, kuna päev oli pikk ja väsitav ja poole filmi pealt jäime magama. Järgmisel päeval koristasime elampispinnad ära ja hakkasime sõitma Brisbane'i poole! Jehuu!

Natuke ujutas, tavaliselt seal vett ei ole

35-kraadises kuumuses ei ole just kõige suuremat jõulutunnet...

Niisiis, teiseks olen omadega jõudnud Brisbane'i ja olen siin olnud tervelt kaks nädalat. 25ndal hakkasime Joosepiga Matarankalt sõitma, peatusime tee peal mõnusates väikestes hostelites ja 28ndaks jõudsime Brisbane'i. Käisin poes, ostsin omale magamiskoti ja madratsi ja 29nda hommikul viis Joosep mu ära Byron Bay'sse, kus toimus Falls Festival, millel Mariaga vabatahtlikena osalesime. Festival kestis viis päeva (29.12-03-01), oli ülivinge!!! ja töötama pidime kogu selle aja jooksul ainult 15 tundi. Enamuse ajast seisime üsnagi mõttetult tee ääres ja viipasime autodele et "jaajaa, sõidke edasi", põhimõtteliselt oleks meid võidud asendada siltidega. Aga selle töö eest saime me tasuta pääsmed festivalile, mis muidu oleks maksnud pea 500 dollarit! Enamus aega oli siiski vaba, saime nautida festivali, käia kontserditel, komöödiaetendustel ja tegime endale pisikesed henna-tatokad (mis kestsid kahjuks vähem kui nädala, aga olid sellegipoolest vahvad, nii kauaks kui neid oli). Enamusi esinejaid sellelt festivalilt ma ei teadnud, aga mõni lugu oli isegi tuttav. Ööbisime 5 ööd telgis, mille ainus probleem oli see, et kell 7 hommikul läks lämmatavalt kuumaks ja pidime magama praktiliselt pea telgiuksest väljas.. Aga magasime siiski üheksani. Kokkuvõttes kestis minu aastavahetus viis päeva ja jäin sellega väga rahule!!

Northern Territoryst Queenslandi

Nägime tee peal sellist looma.. Liiklust praktiliselt polnud, nii et saime peatuda ja pilti teha

Kui Northern Territorys oli võrdlemisi rahulik, siis Queenslandis olid tee ääres lehmad, hobused, lambad ja hullumeelselt palju kängurusid, kes tee peale ette hüppasid.. Õnneks me ühelegi otsa ei sõitnud. *great success*

Byron Falls Festival, legendaarne

Kolmandaks.. Brisbane'is elasin esimese nädala hostelis nimega Somewhere to Stay, ülimõnus kodune hostel linnast pooletunnise jalutuskäigu kaugusel. Sealt läksid meie teed Joosepiga lahku, Joosep sõitis tagasi Matarankale farmi ja mina jäin siia. Aga selle nädalaga otsisime Mariaga omale uue elamise: nüüd elame kesklinnas botaanikaaia kõrval suure kortermaja üheksandal korrusel. Jagame kahepeale tuba, peale meie on korteris veel türgi neiu, peruu neiu ja türgi noormees (kuigi tema tuba on veidi eraldi ja teda eriti kodus ei ole). Vaade on siit ilus, meil on väike rõdu ja elutoas ka mõnus tšillida. Viimase nädala jooksul oleme käinud erinevates kohtades linna avastamas ja pilte teinud (Marial on väga tuus fotokas), käisime kodu kõrval botaanikaaias, oleme kaks korda kinos käinud ("The Revenant" ja "The Big Short"), erinevates linnaosades jalutanud, muuseumites käinud ja nädalavahetusel ka ööklubisid ja baare avastanud. Kõige selle lusti ja lillepeo vahel olen ka tegelenud töö otsimisega (kuigi mitte just kõige intensiivsemalt, farmist on veel raha alles), pühapäevaks on kirjas üks intervjuu ja ehk tulevad ka teised.

Botaanikaaed - I like trees vol 1

Sissekraabitud armastusavaldustega bambused - I like trees vol 2

I like trees vol 3

Mmmõnus mangosmuuti - I like trees vol 4

Botaanikaaia tiik

I like birds vol 1

Being fancy - I like birds vol 2

Lillede vahel

Kunstimuuseumis

Ferry - minu lemmik ühistransport!

Pilt räägib enda eest

Brisbane river + ferry + I like birds vol .... 3

Varjan kõik linnavaated ära..

... või mina olengi vaade!

Öine Brisbane

Öine Brisbane reede õhtul ;)

Kõigi nende piltide lisamisega kadus jutujärg ära... Neljandaks! Käisime ükspäev Gold Coastil (sõitsime rongiga poolteist tundi ja bussiga veel peaaegu tund) ookeani ääres, meeletult ilusad rannad, suured lained ja kuum päike :)

The love of my life

I like birds vol 4

I like A LOT of birds.. vol 5

Käisime Gold Coastil ka umbes nädal peale esimest korda uute tuttavatega, kelle ühel õhtul juhuslikult klubi eest leidsime. Kolm kohalikku äsja keskkooli lõpetanud noormeest ja neiu kutsusid meid koju jalutades järgmisel päeval endaga randa ja kuna meil plaane ei olnud, olime hea meelega nõus nendega kaasa minema. Järgmisel hommikul tuldi meile suure autoga järgi, võeti peale veel kaks noormeest ja sõitsime koos Gold Coastile. Algul läksime suure jõe äärde kriketit mängima (milles ei mina ega Maria eriti head ei olnud, aga teisi oli vahva mängimas vaadata) ja siis ookeani suurtesse lainetesse hullama. Hoovus oli nii tugev ja lained nii suured, et pidime kogu aeg pingutama, et edasi liikuda ja peale poolt tundi lainete vahel, lainete peal ja lainete all ujumist olime omadega üsna läbi. Viimaseks läksime veel enne koju minekut kaljujõkke ujuma. Vesi oli seal üsna külm, aga vaade väga ilus ning kõige vahvamaks tegi koha 15-meetrine kaljujärsak, kust julgemad suplejad vette hüppasid. Võtsime Mariaga julguse kokku ja hüppasime ka kumbki korra, aga peale seda enam suurt tahtmist üles ronida ei olnud ja vaatasime hoopis, kuidas meie reisikaaslane korduvalt graatsiliselt kaljult tagurpidisaltoga vette hüppas. Reis oli väga vahva ja seda toredam, et läksime koos teiste noortega!

Viiendaks, pilte sai nüüd piisavalt ja juttu ka veidi sekka. Kirjutan uuesti kui põnevaid jutte ja pilte koguneb!

Sorry for the long post, here's a potato